Ärkasin täna vara, enne 8 juba, aga voodist sain välja alles poole kümne ajal. Koristasin enda arust, pesin pea ja tegin meigi. Ning enne 11 hakkasin liikuma Märjamaa kiriku suunas, et minna vaatama kuidas mu semusi - Tauno, Taivo, Getter, Anni, Kärol - ristitakse. Kui kogu see kammajaa algas, ei suutnud ma naeru tagasi hoida. Ma olin ikka nii häbematu - ma naersin jumala pihta. Ja see pastor, no see on küll kindlasti kakskümend neli seitse pilves omadega. Silmad oleksid kui loojas.
Poole ühe ajal, sai see jama läbi, ning me suundusime pasturaati sööma, ma mugisin seal kalavõileibu sisse - yummi, ja jõin kaks tassi kohvi. need olid pisikesed - u know. Mingi aeg läksin kodu.
Kärol tegi ette paneku aresse minna. Läksime. Nii kui sinna jõudsime, muutus ta lapselikuks värdjaks. Tõsiselt, ta hakkas kohe ropendama, ja käitus nagu ta oleks Märjamaal suur tähtis nina. Närvi ajas suht. Nii kui ma talle midagi ütles, lendasid roppused kohe minu suunas. Enne poolt seitset, helistas issi, kutsus kodu, sööma jne.. Kõndisin üksinda tipa-tapa pärnu maantee poole. Ei läinud viite minutitki kui peale sain. See mees küsis mis muusikat ma kuulan, vastasin, et ikka raskemat metalilt jne... Ja ta pani kohe mulle HIM-i ja see sõit kulges palju lõbusamalt kohe.
Reedel ( 3 juuni ) tuleb mu naine Märjamaale <3 nii nunnu onja.
