Sain alles kell üks öösel magama ja olin üpriski kindel, et ma ei saa hommikul ülesse. Panin äratuse poole ühekaks ning juba kahekas minutit hiljem olin ma jalul. Isa tegi mulle teed ja hiljem kohvi. Hakkasin ennast kuskil kolmveerand üheteist ajal sättima, et Raikole bussijaama vastu minna. Jõudsin ikka varem kohale. Kui kokku saime läksime taha alevisse võimlasse jalgpalli vaatama. Suhteliselt põnev oli. Kui keegi haiget sai, panin ma endale salli suu ette ja naersin oma ette. Vähemalt ma nägin teda. Kuigi just eelmises postituses kirjutasin ma, et ma peaksin alla anda, seda karju mu mõistus, aga süda ei taha temast lahti öelda. Mingi aeg helistas Eleri ja tahtis, et me sealt ära tuleksime. Ütlesin, et me vaatame ühe mängu veel ära, sest teate-küll-kelle võistkond hakkas mängima. Nad võidsid!!! Mäng läbi, hakkasime minu poole liikuma, Eleri meile vastu kõndides. Kuna olin just jalgpalli mänginud, tuli mul endal isu jalgpalli mängu järele. Leidsin kõva jäätüki ja hakkasin seda taguma. Kopsu võttis kokku.
Minu juures tegime kohvi ja pelasime kaarte, käisime chatroulettis. Mul tuli
grazy idee ning sõnasin Elerile, et seome Raiko kinni ja meigime ta ära. Ja muidugi me tegime selle kohe ära. Alguses sidusime jalad ja siis käed kinni ning lõpuks panime ta posti külge kinni. Eleri joonistas talle nibu peale päikese ja alakõhu peale nokukese. Sodisime nägu ka. Värvisin tal silmalaud ja ripsmed. Eleri see juures tegi talle vuntsid, värvis huuled, ja kirjutas veel talle põsepeale. Tegin paar pilti ka sellest. Lõpuks päästsime ta lahti, ja hakkasime Eleriga koos ta nägu puhastama. Raiko tundis ennast nagu salongis, kus tema eest tehakse kõik ära, ilma, et ta peaks iseennast liigutama.
Pelasime veel natukene aega kaarte, ja siis oli aeg Raikol bussile minna. Panime Eleriga ennast riidesse ( me olime enne ka muidu riides ) ja saadsime Raiko ära.
PILDID
